Õpetaja tulevikupädevus on kohanemisvõime ja suutlikkus reageerida muutustele

26. veebruaril toimus Rae valla 12. hariduskonverents teemal „Tugev õpetaja, toimiv kool – õpetaja muutuvas keskkonnas“.

Tänavu keskendus hariduskonverents õpetaja rollile kiiresti muutuvas maailmas. Päeva kandev mõte oli selge: õpetaja tulevikupädevus on kohanemisvõime ja suutlikkus paindlikult reageerida muutustele. Arutelud näitasid, et õpetaja töö mõju ei piirdu klassiruumiga – see kujundab terve kogukonna ja ühiskonna tulevikku.

Konverentsi modereeris muusik ja koolitaja Reigo Ahven, kes tõi päeva alguses välja, et haridus vajab ühtaegu rütmi ja kuulamisoskust: oskust märgata nii muutusi ühiskonnas kui ka inimest nende keskel. Avasõnades rõhutas vallavanem Gerli Lehe, et Rae vald on kiiresti arenev omavalitsus ning koos elanike arvu kasvuga kasvavad ka ootused koolile ja õpetajale. Hea haridus on kogukonna jätkusuutlikkuse alus ning selle tagab õpetajate toetamine ja hästi toimivad koolid.

Esimeses arutelublokis „Õpetaja muutuvas keskkonnas“ käsitleti muutuste mõju koolile ja õpetajale. Abivalla-
vanem Marju Aolaid kõneles sellest, kuidas valla tasandil tehtavad otsused – investeeringud koolivõrku, tugiteenustesse ja juhtimisse – peavad looma õpetajale kindlustunde ja võimaluse keskenduda oma põhitööle. Õpetajate karjäärimudeli rakendamine ja uued palgakorralduse alused on eelkõige suunatud õpetajate heaolu suurendamisele.

Kasvab individuaalse lähenemise vajadus

Psühholoog Erik Rüütel tõi esile individuaalse lähenemise kasvava vajaduse laste ja lastevanematega suhtlemisel. Tema sõnul ei teki õpetaja läbipõlemine ainult töömahust, vaid väikestest kuhjuvatest hetkedest, kus õpetaja ei saanud olla see õpetaja, kes ta tahtis olla.  Piltlikult on raamid abiks, kuni sa õpid kõndima, ning raamid eksisteerivad nii didaktikas, psühholoogias, füsioteraapias, meditsiinis, … kui ka koolis.  Teiselt poolt hakkavad raamid mingi hetkel pidurdama. Siis kui raamid on oma töö ära teinud, tuleb hakata õpetajal improviseerima. Hariduspraktika näitab, et igas klassis on väiksem rühm, kes vajab rohkem individuaalset kontakti ja see ongi normaalne. Individuaalne kontakt laste ja lastevanematega suhtlemisel tugineb õpetaja seljatatud raamidel.

Tööandjate vaadet esindas Madis Männik Rae Ettevõtete Liidu juhatusest ja ettevõttest Datakom Estonia OÜ. Ta rõhutas, et põhikool on esimene samm karjääriredelil ning koolilt oodatakse eelkõige õpilaste ettevalmistamist sisenemiseks tööturule. Tänapäeva kiirelt muutuvas töömaailmas oodatakse noortelt sotsiaalseid oskusi – esmapilgul  lihtsatena tunduvad asju nagu tööülesannete täitmiseks eesmärkide püstitamine, küsimuste küsimise julgus ja tööalastest kokkuleppetest kinnipidamine. Seega on lisaks teadmistele vaja kohanemisvõimet, koostööoskust ja probleemilahendusjulgust, mis omakorda seab koolile väljakutse kujundada õppimist viisil, mis toetab iseseisvat mõtlemist ja loovust.

Muutused on paratamatud, kuid õpetaja ei tohi neis jääda üksi

Päeva teine pool keskendus küsimusele, kuidas kujuneb tugev õpetaja ja toimiv organisatsioon. Professor Katrin Poom-Valickis Tallinna ülikoolst tutvustas rahvusvahelise uuringu TALIS tulemusi, mis osutavad, et õpetaja ametis püsimist mõjutavad enim töö tähenduslikkus, professionaalne autonoomia ja toetav juhtimine.

Koolijuhtide vaadet jagasid Kristi Aria Tõrvandi koolist ja Reelika Turi Kindluse koolist. Mõlemad rõhutasid, et organisatsioonikultuur ei teki iseenesest – see on teadlike valikute ja igapäevase suhtluse tulemus. Toetav meeskond, selged kokkulepped ja avatud suhtlus aitavad õpetajal toime tulla ka keerukates olukordades.

Paneeldiskussioonis tõstatusid teravad küsimused: kas õpetajalt oodatakse liiga palju ning kas haridusuuendused on õpetaja tööd lihtsustanud või hoopis keerulisemaks muutnud? Arutelust jäi kõlama mõte, et muutused on paratamatud, kuid õpetaja ei tohi neis jääda üksi. Vastutus on jagatud riigi, omavalitsuse, koolijuhtide, lapsevanemate ja kogukonna vahel.

Konverentsi kokkuvõttena sõnastati ühine arusaam: kui soovime tugevat ja tulevikku vaatavat kogukonda, tuleb investeerida kooli ja õpetajasse – tema professionaalsesse arengusse, heaolusse ja otsustusruumi.